- +372 5377 4346
- info@becreative.ee
Kudumise mustrites kasutatavad tingmärgid on mõnikord mustri koostaja nägemus silmuse märgistamise kohta. Just seepärast leiame tihti ühe tingmärgi aga mitu erinevat kudumisviisi. Siiski on ka palju tingmärke, mida kasutatakse mustrites laialdasemalt.
Parempidine silmus. Mustrites esineb mõlemat varianti tingmärke (pr).
Pahempidine silmus. Mustris esineb mõlemat varianti tingmärke (ph).
Ületõstetud ääresilmus. Ääresilmuseid tehakse selleks, et kudumi äär jääks võimalikult sirge.
Õhksilmus (õs).
Patendsilmus. Võta vardale õhksimus ja järgmine silmus tõsta teisele vardale kudumata.
Patendsilmuse läbi kudumine. Silmus ja selle kohal olev õhksilmus kududa parempidi kokku.
Ühest silmusest kududa välja kaks silmust. Esimene silmus kududa parempidi, teine parempidi keerdsilmusena.
Ühest silmusest kududa välja kolm silmust. Esimene silmus parempidi, teine õhksilmusena ja kolmas parempidi.
Ühest silmusest kududa välja viis või enam (tähisel olev arv) silmust. Esimene silmus parempidi, teine õhksilmusena, kolmas parempidi jne.
Kudumi servalt kududa välja parempidine silmus.
Kudumi servalt kududa välja pahempidine silmus.
Kolmest kokkukootud silmusest kasvatada välja märgil näidatud silmuste arv (antudjuhul 3 silmust).
Kaks silmust kududa parempidi kokku.
Kaks silmust kududa pahempidi kokku.
Kaks silmust kududa parempidi ületõstmisega kokku. Esimene silmus tõsta kudumata, teine kududa parempidi, kudumata silmus tõsta üle kootud silmuse.
Kolm silmust kududa parempidi kokku.
Kolm silmust kududa pahempidi kokku.
Parempidine keerdsilmus (ks).
Pahempidine keerdsilmus.
Kaks silmust kududa parempidi keerdsilmusena kokku.
Silmuse all olevast eelmise rea silmusest kududa juurde üks parempidine silmus.
Keerukord.
Pahempidise võttega ületõstetud silmus. Lõng jääb töö taha.
Palmik. Joone peal olevad silmused võtta abivardale töö eest. Ruudud tähistavad parempidiste silmuste arvu. Alumisel tingmärgil tuleb jälgida silmuste arvu saamiseks mustris tingmärgi kõrvale jäävaid silmuseid.
Palmik. Joone all olevad silmused võtte abivardale töö tagant. Ruudud tähistavad parempidiste silmuste arvu. Alumisel tingmärgil tuleb jälgida silmuste arvu saamiseks mustris tingmärgi kõrvale jäävaid silmuseid.
Kolm silmust kududa parempidi ületõstmisega kokku. Esimene silmus tõsta kudumata, teine silmus kududa kolmandaga parempidi kokku. Kudumata silmus tõsta üle kootud silmuste.
Silmus tõsta kudumata, lõng jääb töö taha.
Silmus tõsta kudumata, lõng jääb töö ette.
Nupp. Nupusilmuseid on erinevaid ja tavaliselt on kirjeldus toodud mustris.
Alustades mõne riideeseme kudumist on vajalik eelnevalt valmis kududa proovilapp. Proovilapi kudumisel on lausa mitu eesmärki. Esiteks saad sealt määrata koetiheduse ja seeläbi kontrollida, kas oled valinud õiged vardad. Teiseks peale proovilapi viimistlemist saad teada, kuidas käitub valitud lõng peale pesu (mõned lõngad võivad tõmmata kokku, teised aga jällegi võivad välja venida). See aga on väga vajalik informatsioon enne eseme kudumist. Kui tahad olla kaval ja lasta kududa proovilappi kellelgi kiiremal kudujal siis ka see on asi, millest tuleks hoiduda. Iga kuduja koob erineva tugevusega ja kui isegi on kasutatud sama lõnga ja vardaid, võib koetihedus erineda.
Tavaliselt luuakse proovilapi kudumiseks 20 + 2 (ääresilmused) silmust ning kootakse umbes 10cm. Mõned soovitused on aga, et proovilapp oleks valmis kootult 15 x 15cm. Proovilappi kootakse alati selle lõnga ja varrastega, millega hakkad tulevast eset kuduma. Samuti tuleks kududa seda mustrit, mida töös kasutad.
Kui proovilapp on valmis kootud tuleks seda viimistleda. Olenevalt valitud lõngast on selleks mitu võimalust. Näiteks võib proovilappi läbi niiske riide triikida ja siis õrnalt venitada. Samuti võib teha proovilapi märjaks, õrnalt käteräti vahel kuivatada ning seejärel lõplikult kuivama jätta.
Kui proovilapp on valmis kootud ja viimistletud on sul võimalus määrata koetihedus. See on silmuste arv laiuses ja ridade arv kõrguses. Tavaliselt määratakse mustrites koetihedus, mida oleks vaja saavutada. Koetihedus on tavaliselt märgitud ka lõngade pakenditel. Koetihedust mõõdetakse 10 x10cm alalt. Võid selleks kasutada joonlauda ja niivisi silmused ära lugeda. Olemas on ka spetsiaalne tööriist, mis asetatakse proovilapile. Tööriistal on vastava mõõduga ava ja sealt lugedes saad kontrollida silmuste arvu.
Kudumisel on silmuste loomiseks palju erinevaid võimalusi. Kui aga otsustad kasutada moodust, kus on tarvis jätta jupp lõnga on asi alati keeruline. Mõnikord avastad peale 80 silmuse loomist, et lõnga jääb puudu. Siis aga 20 silmuse loomisel, et lõnga jäi väga palju üle ja ripub nüüd segavalt töö küljes. Selle probleemi lahendamiseks on aga imelihtne moodus. Võta lõng ja vardad, millega hakkad kuduma ja keeruta ümber varraste tulevaste silmuste arv. See koht, kus rohkem keerde ei tule ongi esimese silmuse koht. Lükka aasad vardalt ja alusta silmuste loomisega.
Soetades erinevaid vardaid on tavaliselt need pakitud kotti, milles on hiljem hea vardaid ka hoiustada. Mõningatel varrastel on peale märgitud varda jämedus (millimeetrites) kuid tihti seda ei ole. Nii võib juhtuda, et varem kotikeses olnud vardad satuvad läbisegi ja siis võib tekkida vajadus varda jämeduse määramiseks. See on imelihtne tehnika, mis lahendab tekkinud probleemi sekunditega. Võta varras ja torka läbi paberi. Mõõda auk ära ja saadus millimeetrid näitavadki varda jämedust ehk varda numbrit.
Kududes projekti, mida kootakse edasi-tagasi jääb tihti kudumi äär ebaühtlane. Mõnikord ei ole sellel tähtsust aga vahel on tarvis, et äär oleks kenasti sirge. Selleks, et see nii oleks, on väga lihtne lahendus. Ääresilmused (esimene ja viimane silmus) tuleb kududa järgmiselt: esimene silmus tuleks jätta kudumata ja võtta teisele vardale täpselt nii nagu hakkaksid tegema parempidist silmust; viimane silmus tuleb aga alati kududa pahempidi. Selliselt toimides saad ilusa sirge ääre.
info@becreative.ee
ly@becreative.ee
+ 372 5377 4346
© 2024 L&L Partners OÜ